Siinjuures soovin diskussiooni liikumise kirjeldamise kohta: otstarbekuse printsiibist lähtudes. Ma ei muuda siinjuures aega - seda polegi teisenduste kujus!
Küll muutub aga liikumise matemaatiline kirjeldus, nii selle väljakirjutatud seoste-kujul kui ka intuitiivses arutluses.
понедельник, 4 февраля 2013 г.
Liikumisteisenduse 2 lemmat. | Liikumise filosoofiast
Siinkohal tahan pöörduda veelkord Paul Kardi teose "Relatiivsusteooria peajooned" poole, selles oleva (lk.40) tähelepanuväärse fakti poole (millest teised teadlased ON sihituslikult "mööda vaadanud"!?): "Uurime veel kord, kuidas liikuv vaatleja näeb valguse levimist kahes vastassuunas. Punktist O (vt. joon. 7) lähtub mingil alghetkel korraga kaks valgussignaali - üks vasakule, teine paremale. Kummagi kiirus on c. Ühe sekundiga jõuab vasakpoolne signaal punkti A ja parempoolne punkti B, nii et OA = OB = c. Vaatleja, kes alghetkel oli signaalide väljasaatmise juures punktis O, jõudis kiirusega v liikudes sama ajaga punkti O`, nii et OO`= v. Väljaspool kahtlust on nüüd see, et signaalide kaugused vaatlejast on sel hetkel tõepoolest ( c + v ) ja ( c - v ). See on tõesti endastmõistetav ja mitte mingisugune relatiivsusteooria ei saa selles midagi muuta." (Lõige jätkub minu poolt vaieldavaga!) Olgu meil mõõdetud Galilei aegruum Signaaliga kiirusel u ja meile on antud eelnevalt relatiivne kiirus v. Sihil v kehtivad teisendusfunktsioonid f(u) = u(1 - v/u); ja g(c) = u/(1- v/u); ....................... (1) Väidame, et "sündmused g(u); ja g(v); on kirjeldatavad liikumisteisendusfunktsiooni abil: kui Signaali u jäävus. Niisiis, kui f = 1 - v/u; siis f [ g(u) - g(v) ] = u/(1 - v/u) - v/(1 - v/u) = (u - v)/(1 - v/u) = u; ...........................(2) Üldkujul, kui f = 1 - (v/u)cosa; milles cosa = u(x)/u;, saame esitada "laotuse" Cartesiuse ristkoordinaadistikule: [u(x)]`= [u(x) - v]/[1 - u(x)v/uu]; [u(y)]`= u(y)k/[1 - u(x)v/uu]; [u(z)]`= u(z)k/[1 - u(x)/uu]; ................(3) // Vastavad seosed Paul Kardil: (15.1); (15.10 ja lisa); ning 3 seost (16.13);//
JÄRELDUS: Mistahes etteantud suurus (incl. kiirused) - on jääv, niikui mistahes matemaatiline suurus, mis meile etteantud on - ja millega me ei taha ega oskagi midagi peale hakata.
Eelnevas kasutasin sihituslikult Signaalina kiirust u, erinevat valguse kiirusest c, kuid midagi ei muutu, kui see ka oleks c. Samas ei saa mööda minna arutlusest, milles (P:K:-l näiteks seosed (16.13)) Signaaliga c mõõdetakse seda nn. "relatiivsete kiiruste u ja v omavahelist kiirust" - mis MEIL (vastandina erirelatiivsusteooriale!) jääb samaseks, nii teisenduses endas kui ka "liitrakenduses" (milles Arutleja "asetab" kõik kiirused: u, v, c - ühele sihile v !): f[g(u(x)); g(v)]; Selline arutlus viib (ja ongi viinud!) nimelt nö. "sündmuste maailma": erirelatiivsuses - pseudoeukleidilisena; meil - eukleidilisena. //Sellise erinevuse "tühisus" on näiline, sest "järelmite arutluses" - need välistavad teineteist.//
3 комментария:
Kiiruste liitmine Galilei aegruumis.
Siinkohal tahan pöörduda veelkord Paul Kardi teose "Relatiivsusteooria peajooned" poole, selles oleva (lk.40) tähelepanuväärse fakti poole (millest teised teadlased ON sihituslikult "mööda vaadanud"!?):
"Uurime veel kord, kuidas liikuv vaatleja näeb valguse levimist kahes vastassuunas. Punktist O (vt. joon. 7) lähtub mingil alghetkel korraga kaks valgussignaali - üks vasakule, teine paremale. Kummagi kiirus on c. Ühe sekundiga jõuab vasakpoolne signaal punkti A ja parempoolne punkti B, nii et OA = OB = c. Vaatleja, kes alghetkel oli signaalide väljasaatmise juures punktis O, jõudis kiirusega v liikudes sama ajaga punkti O`, nii et OO`= v. Väljaspool kahtlust on nüüd see, et signaalide kaugused vaatlejast on sel hetkel tõepoolest ( c + v ) ja ( c - v ). See on tõesti endastmõistetav ja mitte mingisugune relatiivsusteooria ei saa selles midagi muuta." (Lõige jätkub minu poolt vaieldavaga!)
Olgu meil mõõdetud Galilei aegruum Signaaliga kiirusel u ja meile on antud eelnevalt relatiivne kiirus v. Sihil v kehtivad teisendusfunktsioonid f(u) = u(1 - v/u); ja g(c) = u/(1- v/u); ....................... (1)
Väidame, et "sündmused g(u); ja g(v); on kirjeldatavad liikumisteisendusfunktsiooni abil: kui Signaali u jäävus.
Niisiis, kui f = 1 - v/u; siis f [ g(u) - g(v) ] = u/(1 - v/u) - v/(1 - v/u) = (u - v)/(1 - v/u) = u; ...........................(2)
Üldkujul, kui f = 1 - (v/u)cosa; milles cosa = u(x)/u;, saame esitada "laotuse" Cartesiuse ristkoordinaadistikule:
[u(x)]`= [u(x) - v]/[1 - u(x)v/uu]; [u(y)]`= u(y)k/[1 - u(x)v/uu]; [u(z)]`= u(z)k/[1 - u(x)/uu]; ................(3)
// Vastavad seosed Paul Kardil: (15.1); (15.10 ja lisa); ning 3 seost (16.13);//
JÄRELDUS:
Mistahes etteantud suurus (incl. kiirused) - on jääv, niikui mistahes matemaatiline suurus, mis meile etteantud on - ja millega me ei taha ega oskagi midagi peale hakata.
Eelnevas kasutasin sihituslikult Signaalina kiirust u, erinevat valguse kiirusest c, kuid midagi ei muutu, kui see ka oleks c. Samas ei saa mööda minna arutlusest, milles (P:K:-l näiteks seosed (16.13)) Signaaliga c mõõdetakse seda nn. "relatiivsete kiiruste u ja v omavahelist kiirust" - mis MEIL (vastandina erirelatiivsusteooriale!) jääb samaseks, nii teisenduses endas kui ka "liitrakenduses" (milles Arutleja "asetab" kõik kiirused: u, v, c - ühele sihile v !): f[g(u(x)); g(v)]; Selline arutlus viib (ja ongi viinud!) nimelt nö. "sündmuste maailma": erirelatiivsuses - pseudoeukleidilisena; meil - eukleidilisena. //Sellise erinevuse "tühisus" on näiline, sest "järelmite arutluses" - need välistavad teineteist.//
Отправить комментарий