William Ockhami oli keskaegne filosoof. Tema teooria ütleb, et suvalise probleemi lahenduseks on tavaliselt selgitus, mis rakendab olemasoleva info vahel kõige lihtsamaid seoseid.
Väidan:
Liikumisteisendused, kujul f(E) = F(x - vt; ky; kz) - on kinnituseks nii kahe keha (A ja B, kusjuures AB = ct) OLEMASOLUS kui ka seose enda kinnituseks otstarbekuse kaalutlustel - Aegruumi eukleidilisuses.
Hulgateoreetiliselt kehtib: f(g(F)) = F;
Joonel kehtib: g(f(ct) = ct; kusjuures "sündmustevaheline intervall" taandub "valguse kiiruse konstantsusele", kujul:
g(ct) - g(vt) = g(ct - vt) = ct;
Tasandil xy kehtib: f(ct) = ct(1 - (v/c)cosA);
Ruumis xyz kehtib "tasandi xy Terrell-pööre":
Positiivse kz korral nn. "Parempidises orientatsioonis; ja vastupidi - vasakpidises orientatsioonis.
On kerge näha, et "otstarbekuse printsiip" on teisendusfunktsiooniga f(E) = F; täidetud ENIMALT, kui seda on nn. Lorentzteisendustes f*(ct):
Võrdleme:
f(E) = F((x - vt; ky; kz); w'= kw;
f*(E)= F*(L(x - vt); y; z); w'= w.
