вторник, 25 февраля 2014 г.
Veelkord: Aegruumist ja Hulgast
Huvitav: kaua võttis aega, et Zenon hakkas Galileist aru saama?
Tõstatus taas küsimus:"Aktuaalse Ruumist A(R) ja selles "sisalduvast Hulgast."Küsimus tõusetus teravmeelses vormis: Kuna kontiinumvõimsusega ruumile on ükskõik, kas ta on homoteetne või mitte (?) - siis miks on see Hulga ja selle teisendustega (f ja g) teisiti?
See küsimus viibki meid (taas!)"erirelatiivsusteooria sünni" ja lahtiseletamise juurde, koos (retoorilise?) küsimusega: "Miks siiski pidas Newton vajalikuks postuleerida Absoluutse Ruumi olemasolu?" (Sest eks temalegi oli silmnähtav: iga inertsiaalsüsteemi [ka:"sündmuste-vahelist intervalli" - Minkowski järgi] - saab vaadelda kui Absoluutset Ruumi (selle Signaaliga mõõdetud Aegruumis).
Kuna olen seda teemat ka pikemalt käsitlenud, püüan anda lühiseletuse.
Vaatleja (näit.füüsik Maal) - ei saa tagasisidet tühjast ruumist - ja seetõttu jääbki nn. Absoluutne Ruum abstraktsiooniks.
Tagasiside (valgussignaalina)Maa nö. "omaliikumisest" Taevasfääri suhtes (ka: A(R)-s) - tuleb (alates teatud kaugustest, ka: mõõdust sina)kaugete tähtede aberratsioonist - kui valguse Doppleri ristefektist, mis on mõõdetav nn. Hubble´i punanihkena.
Samas: Me ei saa kujutledagi näiteks bosonite olemasolu (eksistentsi) mingis "relatiivses ruumis (inertsiaalsüsteemis)" - nende "hoolimatuse tõttu - Meie liikumise suhtes"!? Seega: Vaakumit saabki olemasolevana vaadelda ainult Absoluutses Ruumis - sõltumatsu relatiivsetest liikumistest selles!
Järeldus: Me saame näidata liikumisteisenduse funktsioonilisi kujusid (f(ct) ja g(ct))- ikka ja ainult monaadsete (tagasisideks võimeliste) kehade, kui mingi hulga elementide juures.
"Tühjade Ruumide teisendamine" - ongi liialt efemeerne tegevus, et seda tõsiselt võtta füüsikas, samas kui filosoofias võib selle üle isegi arutleda?!"
вторник, 12 ноября 2013 г.
Blogger – Google+
Blogger – Google+
Huvitav: kaua võttis aega, et Zenon hakkas Galileist aru saama?Kas Achilleus ikka sai kilpkonna kätte - ja kus?MIKS füüsikutele ei meeldi eukleidiline aegruum? - matemaatikuile on ju kama kaks!
Huvitav: kaua võttis aega, et Zenon hakkas Galileist aru saama?Kas Achilleus ikka sai kilpkonna kätte - ja kus?MIKS füüsikutele ei meeldi eukleidiline aegruum? - matemaatikuile on ju kama kaks!
Blogger – Google+
Blogger – Google+
Huvitav: kaua võttis aega, et Zenon hakkas Galileist aru saama?Kas Achilleus ikka sai kilpkonna kätte - ja kus?MIKS füüsikutele ei meeldi eukleidiline aegruum? - matemaatikuile on ju kama kaks!
Huvitav: kaua võttis aega, et Zenon hakkas Galileist aru saama?Kas Achilleus ikka sai kilpkonna kätte - ja kus?MIKS füüsikutele ei meeldi eukleidiline aegruum? - matemaatikuile on ju kama kaks!
пятница, 8 ноября 2013 г.
Tõlketöörist, tõlkimine | tilde.ee
Tõlketöörist, tõlkimine | tilde.ee
Huvitav: kaua võttis aega, et Zenon hakkas Galileist aru saama?Kas Achilleus ikka sai kilpkonna kätte - ja kus?MIKS füüsikutele ei meeldi eukleidiline aegruum? - matemaatikuile on ju kama kaks!
Huvitav: kaua võttis aega, et Zenon hakkas Galileist aru saama?Kas Achilleus ikka sai kilpkonna kätte - ja kus?MIKS füüsikutele ei meeldi eukleidiline aegruum? - matemaatikuile on ju kama kaks!
вторник, 24 сентября 2013 г.
Kiiruste liitmine Galilei teisenduses, tasandil xy.
Relatiivsete kiiruste v ja u liitmisest sihil v, sõltuvalt aegruumi mõõtvast Signaalist kiirusel u. "Sündmustevaheliste iontervallide jäävus ja seos valguse aberratsiooninurgaga.
Olgu selleks Signaaliks kiirus u > v; nii et mistahes ruumivahemikud on mõõdetud (või mõõdetavad) kui d = ut.
Esitame selle teisenduse funktsiooni f, pöördfunktsiooni g=1/f; ja neist tuleneva aberratsiooninurga kujul: cos(a´) ja sin(a´).
Hulgas E:
E ={x;y;d=ct}; f(E)={x´;y´; d´}={x´= x - vt; y´= ky; d´= d(1 - (v/c)cosa);} //1//
Lühiduse mõttes vaatleme nurka a=d^v; kas siis a=0; või 180kraadi nihutatuna
E(-)= {(-x);y;(-d)}; nii et f(E(-))={[-(x+vt)]; y´= ky; d´=(-d)(1+v/c);} //2//
Algkooliõpilasele esitatud ülesannete najal näitame, et "me ei oska (enam)lahendada elementaarselt vajalikke elulisi ülesandeid - tüüpülesannetena - niikui on seda esitatud 1907-ndal aastal.
W.Prawdin ja A.Mühlmann.
Ülesannete kogu rahwakoolidele.
I-II kooliaasta.
Arwud esimese tuhande piiris.
Eestikeelde A.Ramsen, kooliõpetaja Walgas
Walgas, Pealadu J.Karlsoni raamatukaupluses.
Ülesanne 113)
Raudtee jaamast sõitis kaubarong, mille kiirus 28 wersta tunnis on,wälja; 4 tunni pärast sõitis sellestsamast jaamast reisijaterong, mille kiirus 42 wrsta tunnis on, kaubarongile järele. Mitme tunniga jõuab reisijaterong kaubarongile järele?
LAHENDUS
Arvutame, teades et kehtivad seosed //1//:
ut=4x28w=112w;
(1-v/c)=(1-2/3)=(1/3);
g(ut) = 112:(1/3)w = 336w;
336:42(w(h/w)= 8h.
VASTUS: Rongid kohtuvad 8 tundi pärast reisijaterongi lahkumist jaamast.
Ülesanne 111)
Talumees sõitis külast linna; sellsamal ajal sõitis temale linnast teine talumees wastu; esimene sõidab 2 tunniga 17 wersta, teine aga 7 wersta tunnis; 8 tunni pärast jõudsiwad nad wastamisi. Mitu wersta maad on esimesel talumehel külast linna?
LAHENDUS
Arvutame, teades et kehtivad seosed //2//:
Teine talumees: v =7(w/h);
Esimene talumees: u =(17/2)(w/h);
Kehtivad seosed //2// kujul: g(ut)= ut/(1+v/u);
Küsitakse (küll!?) esimese talumehe järelejäänud teekonda, kuid sisuliselt Teise talumehe poolt läbitut 8 tunni kestel.
Seetõttu on vastuse leidmine lihtsam:
vt= 7x8(w/h)h = 56wersta.
(Seoste //2// rakendamine - jäägu huvilistele - kontrolliks!)
Relatiivsete kiiruste v ja u liitmine säilub selle klassikalisel kujul w=v+u;
Teine lugu on "sündmuste ja sündmuste-vaheliste intervallidega nn. sündmuste-geomeetrias (ka: Minkowski maailmas)".
Kehtivad seosed:
aberratsiooninurk a´:
cos(a´)=(x´)/(d´);
sin(a´)=(y´)/(d´)= k(ctsina)/ct(1-(v/c)cosa)= k(sina)/(1-(v/c)cosa);
Sündmustevahelise intervalli jäävus tuleneb funktsioonide f ja g järjestrakendamise reeglistikest: (funktsiooni määratlusest hulgateoorias):
kui f(E) = F; siis g(f(F)) = F;
Kiiruste vaatlus - "sündmustevahelises geomeetrias - on PROBLEMAATILINE - ja seetõttu ei kuulu siin harutamisele.
пятница, 30 августа 2013 г.
Galilei liikumisteisenduste tõestus - läbi erirelatiivsusteooria - valguse aberratsiooninurga.
Taolist meetodit (teise teooria ärakasutamisega - tõenduse tugevdamiseks) kasutatakse, kui on kaks või enam alternatiivset teooriat ühe nähtuse kohta - või kui siis on kahe alternatiivi vahel vaja lahendada otsus: otstarbekuse printsiibi kohaselt.
Valguse kiiruse komponentide teisenemist nimetatakse üldiselt valguse aberratsiooniks. Et ei valguse kiirus ise ega mistahes teine signaal või meile etteantud relatiivne kiirus ei teisene, siis tähendab kiiruse komponentide teisenemine kiiruse suuna ja selle kiirusega läbitud teepikkuse teisendamist.
Esitame aberratsiooninurga a teisenemisseosed - nurgaks (a´):
cos(a´) = (cosa - v/c)/(1 - (v/c)cosa);
sin(a´) = k(sina)/(1 - (v/c)cosa); ..... (1)k = (+,-)(1 - (v/c)^2)^(-1/2);
Trigonomeetria kinnitab:
raadiusvektori r = ct; korral on kaatetid esitatavad kujul: x = ctcosa; y = ctsina; ...(2)
Mistahes liikumisteisendus peab säilitama need seosed.
Meil on teisendus:
f(ct) = r´= (ct)´= ct(1 - (v/c)cosa); millest x´= ctcosa - vt; y´= ky; .... (3)
Teostame võrrandeis (1) algebralised tehted, korrutades "paremad pooled" läbi suurusega (ct/ct):
cos(a´) = (ctcosa - vt)/(ct)(1 - (v/c)cosa) = (x´)/(r´);
sin(a´) = k(ctsina)/(ct)(1 - (v/c)cosa) = (y´)/(r´); ... (4)Lühidalt:
(r´)cos(a´) = x´;
(r´)sin(a´) = y´; ... (5) , m.o.t.t.
Piirnurga b olemasolu (relatiivse kiiruse v ja signaali c "võrreldavuses") - millest alates muutub valguskiiruse c "punanihe" (Doppleri ristefektina) - ainumääravaks.
Olgu meil liikumisteisendus f(ct) = ct(1 - (v/c)cosa); {x´= ctcosa - vt; y´= k y;}
Valime nurga b, nii et cosb = v/c; ja näitame, et selline valik on tarvilik ja piisav sellise piirnurga olemasoluks.
Kriteeriumina leidsime (Vt. Paul Kard): r´= y´; ehk: 1 - (v/c)cosa = k; ....(6)
Tõepoolest: kui cosa = v/c, siis tuleb meil teisendada kolmnurk {x = vt; y = k(ct); r = ct;} ehk seos (6) muutub samasuseks: 1 - (v/c)^2 = k^2; ....(7), m.o.t.t.
Taolist meetodit (teise teooria ärakasutamisega - tõenduse tugevdamiseks) kasutatakse, kui on kaks või enam alternatiivset teooriat ühe nähtuse kohta - või kui siis on kahe alternatiivi vahel vaja lahendada otsus: otstarbekuse printsiibi kohaselt.
Valguse kiiruse komponentide teisenemist nimetatakse üldiselt valguse aberratsiooniks. Et ei valguse kiirus ise ega mistahes teine signaal või meile etteantud relatiivne kiirus ei teisene, siis tähendab kiiruse komponentide teisenemine kiiruse suuna ja selle kiirusega läbitud teepikkuse teisendamist.
Esitame aberratsiooninurga a teisenemisseosed - nurgaks (a´):
cos(a´) = (cosa - v/c)/(1 - (v/c)cosa);
sin(a´) = k(sina)/(1 - (v/c)cosa); ..... (1)k = (+,-)(1 - (v/c)^2)^(-1/2);
Trigonomeetria kinnitab:
raadiusvektori r = ct; korral on kaatetid esitatavad kujul: x = ctcosa; y = ctsina; ...(2)
Mistahes liikumisteisendus peab säilitama need seosed.
Meil on teisendus:
f(ct) = r´= (ct)´= ct(1 - (v/c)cosa); millest x´= ctcosa - vt; y´= ky; .... (3)
Teostame võrrandeis (1) algebralised tehted, korrutades "paremad pooled" läbi suurusega (ct/ct):
cos(a´) = (ctcosa - vt)/(ct)(1 - (v/c)cosa) = (x´)/(r´);
sin(a´) = k(ctsina)/(ct)(1 - (v/c)cosa) = (y´)/(r´); ... (4)Lühidalt:
(r´)cos(a´) = x´;
(r´)sin(a´) = y´; ... (5) , m.o.t.t.
Piirnurga b olemasolu (relatiivse kiiruse v ja signaali c "võrreldavuses") - millest alates muutub valguskiiruse c "punanihe" (Doppleri ristefektina) - ainumääravaks.
Olgu meil liikumisteisendus f(ct) = ct(1 - (v/c)cosa); {x´= ctcosa - vt; y´= k y;}
Valime nurga b, nii et cosb = v/c; ja näitame, et selline valik on tarvilik ja piisav sellise piirnurga olemasoluks.
Kriteeriumina leidsime (Vt. Paul Kard): r´= y´; ehk: 1 - (v/c)cosa = k; ....(6)
Tõepoolest: kui cosa = v/c, siis tuleb meil teisendada kolmnurk {x = vt; y = k(ct); r = ct;} ehk seos (6) muutub samasuseks: 1 - (v/c)^2 = k^2; ....(7), m.o.t.t.
Подписаться на:
Сообщения (Atom)