среда, 24 июля 2013 г.

Akadeemilise teaduse abitus: lahendamaks adekvaatselt 1907-nda aasta 1.-2. klassi matemaatika ülesandeid.

Vahel (eriti kui vaatab minu veebilehekülgi või blogisid!) arvatakse mind olevat mingi kinnis-idee küljes kinni või lihtsalt grafomaani olevat. Võtsin kuid kätte
# I - II kooliaasta "Ülesannete kogu rahvakolidele", W. Prawdin ja R. Mühlmann, Arvud esimese tuhande piiris, Eestikeelde A. Ramsen, kooliõpetaja Walgas, Walgas 1907, Pealadu J. Karlsoni raamatukauplus,lk. 85,
Ülesanded.
113) Raudtee jaamast sõitis kauba-rong, mille kiirus 28 wersta tunnis on, wälja; 4 tunni pärast sõitis sellestsamast jaamast reisijate-rong, mille kiirus 42 wersta tunnis on, kauba-rongile järele.
Mitme tunniga jõuabreisijate-rong kaubarongile järele? #
Meeldib ·  · Jälgi postitust · 2 tundi tagasiRakvere, Laane-Virumaa lähedal
  • See meeldib 4 inimest inimesele.
  • Tõnu Eevere See oleks üpris õpetlik ülesanne "Haapsalu raudtee taastajatele". 
    ON õpetlik, et "minu lahenduskäiku" - ei loeta adekvaatseks ka mitte 2013. aastal - teadlaste poolt!? MIKS?
    Vaatleme "alghetkena" (t = 0) "sündmust", mil reisijate-rong U (kiirus u = 42
     w/h) alustab kaubarongi V (kiirus v = 28 w/h) "tagaajamist". Alghetkel on niisis vahemik VU = 4x28 w = 112 w.
    Näitame esitatud mudeli-kohase Liikumisteisendusfunktsiooni f:
    f (112) = 112(1 - v/u)w = 112(1 - 28/42)w = 112x(1/3)w;
    Meil on esitatud kuid küsimus "sündmuste aegruumis", niisiis otsime funktsiooni g = 1/f; rakendust g(VU) =?
    Leiame: g (112) = 112x3w = 336 wersta.
    Aega kulub selleks: (336/42)tundi = 8 tundi.
    Vastus:
    Reisirong jõuab kaubarongile järele 8 tundi pärast jaamast lahkumist.
  • Tõnu Eevere PS. Millegipärast mulle tundub see - sedavõrd olulisena, et "paigutan kõikjale": nii wordpressi kui g+ kui ka blogidesse!