Siinjuures soovin diskussiooni liikumise kirjeldamise kohta: otstarbekuse printsiibist lähtudes. Ma ei muuda siinjuures aega - seda polegi teisenduste kujus! Küll muutub aga liikumise matemaatiline kirjeldus, nii selle väljakirjutatud seoste-kujul kui ka intuitiivses arutluses.
вторник, 25 февраля 2014 г.
Veelkord: Aegruumist ja Hulgast
Huvitav: kaua võttis aega, et Zenon hakkas Galileist aru saama?
Tõstatus taas küsimus:"Aktuaalse Ruumist A(R) ja selles "sisalduvast Hulgast."Küsimus tõusetus teravmeelses vormis: Kuna kontiinumvõimsusega ruumile on ükskõik, kas ta on homoteetne või mitte (?) - siis miks on see Hulga ja selle teisendustega (f ja g) teisiti?
See küsimus viibki meid (taas!)"erirelatiivsusteooria sünni" ja lahtiseletamise juurde, koos (retoorilise?) küsimusega: "Miks siiski pidas Newton vajalikuks postuleerida Absoluutse Ruumi olemasolu?" (Sest eks temalegi oli silmnähtav: iga inertsiaalsüsteemi [ka:"sündmuste-vahelist intervalli" - Minkowski järgi] - saab vaadelda kui Absoluutset Ruumi (selle Signaaliga mõõdetud Aegruumis).
Kuna olen seda teemat ka pikemalt käsitlenud, püüan anda lühiseletuse.
Vaatleja (näit.füüsik Maal) - ei saa tagasisidet tühjast ruumist - ja seetõttu jääbki nn. Absoluutne Ruum abstraktsiooniks.
Tagasiside (valgussignaalina)Maa nö. "omaliikumisest" Taevasfääri suhtes (ka: A(R)-s) - tuleb (alates teatud kaugustest, ka: mõõdust sina)kaugete tähtede aberratsioonist - kui valguse Doppleri ristefektist, mis on mõõdetav nn. Hubble´i punanihkena.
Samas: Me ei saa kujutledagi näiteks bosonite olemasolu (eksistentsi) mingis "relatiivses ruumis (inertsiaalsüsteemis)" - nende "hoolimatuse tõttu - Meie liikumise suhtes"!? Seega: Vaakumit saabki olemasolevana vaadelda ainult Absoluutses Ruumis - sõltumatsu relatiivsetest liikumistest selles!
Järeldus: Me saame näidata liikumisteisenduse funktsioonilisi kujusid (f(ct) ja g(ct))- ikka ja ainult monaadsete (tagasisideks võimeliste) kehade, kui mingi hulga elementide juures.
"Tühjade Ruumide teisendamine" - ongi liialt efemeerne tegevus, et seda tõsiselt võtta füüsikas, samas kui filosoofias võib selle üle isegi arutleda?!"
Подписаться на:
Сообщения (Atom)