Jätkame Doppleri efekti arutlust, Paul Kardi "Relatiivsusteooria peajooned" teosest, § 33.,Tallinn, Valgus, 1980.,lk. 139 -142.
Osundame (lk.141 - 142): "Ristefekt on aga, nagu nähtub valemist (33.6), alati negatiivne. Kui v<<c , siiss on ristefekt pikiefektist palju väiksem. ... Siit näeme, et pikiefekt on lineaarne ehk esimest järku efekt (v/c) suhtes, kuna ristefekt on teist järku efekt. Et v<<c puhul on ka vv/cc << v/c, järeldubki siit, et ristefekt on palju väiksem. Kui aga v on võrreldav valguse kiirusega, siis on ristefekt võrreldav pikiefektiga.
P.K. arvutab siinjuures piirnurga a, sellise et kuna w`= w k; siis piirnurk a on arvutatav seosest:
k = [1 - (v/c)cosa; ( k - on 1/L, milles L on nn. Lorentz-tegur). Selgub, et cosa > 0 ( a< 90kraadi).
Nüüd siis vaatleme nn. Einsteini peeglikatset: "peeglit" ehk kahe keskkonna/taustsüsteemi-vahelist piiri, mis liigub mingi Vaatleja A suhtes (Ruumis R(A)) mingil valguse kiirusega võrreldaval kiirusel v, risti peegli normaaliga r, kusjuures kaugus vaatleja ja peegli vahel on r = ct;
Einsteini peeglikatsest on teada (see on fakt!): teatud piirkiirustel (nimelt: valguse kiirusega võrreldavatel) - peegeldub valgussignaal tagasi mööda peegli normaali.
Teeme katseseadme.
Asetame mingile kosmoseaparaadile "piluga peegli", sellise, et sinna langeks tähistaeva valgus selle nn. Kardi-piirnurgast väiksemate nurkade all - ja vaatleme, kas näeme sellest peegeldunud ekraanile langevat valgust, peegli normaali pidi. Põhimõtteliselt me mõõdame sellega Maale langevate tähtede valgus-aberratsiooni, kuid ühtlasi valime välja piirkiirused, millega Maa liigub selle kiirgava objekti suhtes, mis selle kiirguse väljastas. Välistame seejuures kõik kiirguse, millel puudub Hubble`i punanihe, ja mille peegeldusnurk ei asu vahemikus "Kardi piirnurk ja 0".
Tõenäosus, et Lõpmatuses leidub objekt, mille suhtes Maa liigub valguse kiirusele võrreldavatel kiirustel - on suur.
//PS. Eelnev on "toores" katse-kirjeldus ja olen tänulik, kui sellest keegi sedavõrd aru saab, et seda lihtsustada.//
Osundame (lk.141 - 142): "Ristefekt on aga, nagu nähtub valemist (33.6), alati negatiivne. Kui v<<c , siiss on ristefekt pikiefektist palju väiksem. ... Siit näeme, et pikiefekt on lineaarne ehk esimest järku efekt (v/c) suhtes, kuna ristefekt on teist järku efekt. Et v<<c puhul on ka vv/cc << v/c, järeldubki siit, et ristefekt on palju väiksem. Kui aga v on võrreldav valguse kiirusega, siis on ristefekt võrreldav pikiefektiga.
P.K. arvutab siinjuures piirnurga a, sellise et kuna w`= w k; siis piirnurk a on arvutatav seosest:
k = [1 - (v/c)cosa; ( k - on 1/L, milles L on nn. Lorentz-tegur). Selgub, et cosa > 0 ( a< 90kraadi).
Nüüd siis vaatleme nn. Einsteini peeglikatset: "peeglit" ehk kahe keskkonna/taustsüsteemi-vahelist piiri, mis liigub mingi Vaatleja A suhtes (Ruumis R(A)) mingil valguse kiirusega võrreldaval kiirusel v, risti peegli normaaliga r, kusjuures kaugus vaatleja ja peegli vahel on r = ct;
Einsteini peeglikatsest on teada (see on fakt!): teatud piirkiirustel (nimelt: valguse kiirusega võrreldavatel) - peegeldub valgussignaal tagasi mööda peegli normaali.
Teeme katseseadme.
Asetame mingile kosmoseaparaadile "piluga peegli", sellise, et sinna langeks tähistaeva valgus selle nn. Kardi-piirnurgast väiksemate nurkade all - ja vaatleme, kas näeme sellest peegeldunud ekraanile langevat valgust, peegli normaali pidi. Põhimõtteliselt me mõõdame sellega Maale langevate tähtede valgus-aberratsiooni, kuid ühtlasi valime välja piirkiirused, millega Maa liigub selle kiirgava objekti suhtes, mis selle kiirguse väljastas. Välistame seejuures kõik kiirguse, millel puudub Hubble`i punanihe, ja mille peegeldusnurk ei asu vahemikus "Kardi piirnurk ja 0".
Tõenäosus, et Lõpmatuses leidub objekt, mille suhtes Maa liigub valguse kiirusele võrreldavatel kiirustel - on suur.
//PS. Eelnev on "toores" katse-kirjeldus ja olen tänulik, kui sellest keegi sedavõrd aru saab, et seda lihtsustada.//
Комментариев нет:
Отправить комментарий