Siinjuures soovin diskussiooni liikumise kirjeldamise kohta: otstarbekuse printsiibist lähtudes. Ma ei muuda siinjuures aega - seda polegi teisenduste kujus! Küll muutub aga liikumise matemaatiline kirjeldus, nii selle väljakirjutatud seoste-kujul kui ka intuitiivses arutluses.
вторник, 25 августа 2015 г.
Ockhami habemenuga
William Ockhami oli keskaegne filosoof. Tema teooria ütleb, et suvalise probleemi lahenduseks on tavaliselt selgitus, mis rakendab olemasoleva info vahel kõige lihtsamaid seoseid.
Väidan:
Liikumisteisendused, kujul f(E) = F(x - vt; ky; kz) - on kinnituseks nii kahe keha (A ja B, kusjuures AB = ct) OLEMASOLUS kui ka seose enda kinnituseks otstarbekuse kaalutlustel - Aegruumi eukleidilisuses.
Hulgateoreetiliselt kehtib: f(g(F)) = F;
Joonel kehtib: g(f(ct) = ct; kusjuures "sündmustevaheline intervall" taandub "valguse kiiruse konstantsusele", kujul:
g(ct) - g(vt) = g(ct - vt) = ct;
Tasandil xy kehtib: f(ct) = ct(1 - (v/c)cosA);
Ruumis xyz kehtib "tasandi xy Terrell-pööre":
Positiivse kz korral nn. "Parempidises orientatsioonis; ja vastupidi - vasakpidises orientatsioonis.
On kerge näha, et "otstarbekuse printsiip" on teisendusfunktsiooniga f(E) = F; täidetud ENIMALT, kui seda on nn. Lorentzteisendustes f*(ct):
Võrdleme:
f(E) = F((x - vt; ky; kz); w'= kw;
f*(E)= F*(L(x - vt); y; z); w'= w.
Подписаться на:
Комментарии к сообщению (Atom)
Комментариев нет:
Отправить комментарий